Miks inimesed venitavad ja viivitavad?

Edasilükkamine võib kokkuvõttes olla päris kulukas. See mitte ainult ei takista tulemuslikku tegutsemist, vaid põhjustab ka enesesüüdistusi, kahetsemist ja probleeme minapildis. Nendel põhjustel on psühholoogid otsustanud välja selgitada, mis inimeste peas õigupoolest toimub, et meil nii raske plaane ka tegelikkuses ellu viia on. Kas viivitamine ja venitamine on meisse sisse kodeeritud?
Prof Sean McCrea Konstanzi Ülikoolist võttis nõuks uurida, kas ja kuidas võiksid olla omavahel seotud ülesandele mõtlemise viis ja tendents tegutsema asumist edasi lükata. Teisisõnu, kas teatud ülesanded näivad meile ehk psühholoogiliselt kaugemad ja seega viivitame nende täitmisega?

Psühholoogid jagasid uuringus osalejatele kätte küsimustikud ja palusid need kolme nädala jooksul täidetuna tagasi saata. Kõik küsimused puudutasid küllalt tavapäraseid tegevusi nagu pangakonto avamine, kalendri täitmine jms. Küll aga anti erinevatele osalejatele erinevaid juhiseid, kuidas küsimustele vastata. Mõned pidid juurdlema nt pangakonto avaja isiksuseomaduste ja motiivide üle; teised aga kirjeldasid, mismoodi üks või teine tegevus käib, nt pangas võetakse järjekorranumber, vesteldakse telleriga, täidetakse ankeete jne. Idee oli panna osa katseisikuid mõtlema abstraktselt ja teised konkreetselt.

Seejärel asusid psühholoogid vastuseid ootama. Ootasid.. ootasid.. Ja mõnedel juhtudel jäidki ootama. Mis selgus? Abstraktselt ja konkreetselt mõtlema suunatud uuritavate vahel ilmnes selge erinevus. Ajakirjas Psychological Science avaldatud tulemuste järgi on leitu vägagi ilmne: need, keda suunati mõtlema abstraktselt, kaldusid oluliselt enam ülesande lõpule viimisega viitama; paljud neist ei saatnudki uurijatele oma vastust. Konkreetsele mõtlemisele suunatud uuritavad tegid aga ülesanded oluliselt kiiremini ära ja saatsid vastused teele.

Autorid märgivad, et edasilükkamist ja viivitamist aitab vältida see, kui mõtelda ülesandest võimalikult üksikasjalikes ja käegakatsutavates tähendustes, mis paneb meid tundma, et saame sellega kiiremini hakkama ning edasilükkamine ei tundu nii ahvatlev.

Vihje! Uuringust on nii mõndagi kõrva taha panna näiteks õpetajatel või juhtidel, kes tahaksid näha oma õpilasi/alluvaid hoogsamalt tööde kallal tegutsemas. Samuti on mõtete suunamisest abi näiteks edukamal ajaplaneerimisel.


Allikas: http://www.psychologicalscience.org/