Kas sul on õige nägu oma töö jaoks?

Juhi valimine peaks eelkõige lähtuma sellest, et hindame inimeses neid kogemusi ja oskusi, millega ta suudaks meeskonda panustada. Värske teadusuuring viitab aga sellele, et vahel võib valituks osutumisel rolli mängida hoopis inimese õiged näojooned. Teadlased leidsid, et inimesed on üllatavalt osavad sobitama kokku juhtide nägusid nende valdkonnaga. Uuringu autorid käivad välja idee, et võib olla valime me ka juhte alateadlikult teatud iseloomulike näojoonte järgi.

Veelgi enam, vaid liidriomadustele viitavatest näojoontest ei pruugi piisata – inimesel võib vaja minna ka näojooni, mida peetakse ühes või teises valdkonnas stereotüüpseteks,“ kommenteerivad teadlased. „Kõige usutavam selgitus paistab peituvat selles, et juhte valitakse osaliselt justnimelt välimuse järgi“.

Ühes katses näidati 614 inglasele terve seeria mustvalgeid pilte tundmatutest USA juhtidest. Juhid olid kõik erinevatest valdkondadest, sealhulgas oli juhte ärindusest, sõjaväest, poliitikast ja spordist.

Pildiseeriad moodustati portreefotodest, kus oli pildistatud tegevjuhte USA 500 suurima ettevõtte seast, USA sõjaväe kindraleid, USA osariigi kubernere valitsemisperioodil 1996-2006 ja nii professionaalseid kui ka ülikooli jalgpallitreenereid. Iga pilt oli eelnevalt lõigatud ja suurus ühtlustatud selliselt, et pildil oli nähtav vaid inimese nägu ning kaasatud olid vaid valge nahavärviga  mehed. Seeriast eemaldati pildid, millelt oleks võinud kergesti ära tunda mõne väga tuntud inimese.

Seejärel anti osalejatele kindel kategooria – näiteks jalgpallitreenerid – ning igal katsel pidid nad valima kahe näo seast selle, kelle nad arvasid olevat kõige tõenäolisemalt jalgpallitreener. Siis andsid nad ka hinnangu 100% skaalal, kui kindlad nad oma valikus olid.

Kuigi osalejate kindlus oma valikus polnud väga kõrge, olid nad siiski märkimisväärselt edukamad lihtsast statistilisest tõenäosusest, et juht sobitub tema õige erialaga vaid tema nägu nähes. Osalejate intuitsioon oli üldiselt väga hea, tundes ära ärijuhte, sõjaväejuhte ja sporditreenereid. Kuid see oskus ei laienenud poliitikute valimisel: kui osalejad pidid piltidelt ära tundma poliitjuhte, siis polnud nad täpsemad kui juhuslikult pakkudes.

Selleks, et kindlalt teada, kas on mingid spetsiifilised näojooned, mida inimesed seostavad kindla valdkonna juhtidega, viisid teadlased läbi veel ühe katse. Järgmisel 929 inglasel paluti anda hinnang 80 juhile 15 erineva väärtuse kaupa (sh usaldusväärsus, maskuliinsus ja meeldivus). Igal katsekorral näidati osalejale üht pilti ning paluti hinnata üht väärtust skaalapõhiselt. Seega hindasid osad osalejad näiteks ainult usaldusväärsust ja teised atraktiivsust.

Täiesti kindlalt joonistus välja tõdemus, et teatud valdkondade juhtidel kippusid olema sarnased näojooned: sõjaväejuhtidel ja jalgpalitreeneritel hinnati kõrgelt maskuliinseid näojooni, poliitikutel ja tegevjuhtidel oli kõrgemalt hinnatud soojus ja kompetentsus.

„On üsna märkimisväärne fakt, et osalejad suutsid kategoriseerida neid juhte hoolimata sellest, et nad ei tundnud neid juhte, kes olid pealegi pärit teisest riigist,“ muljetavad teadlased. “See annab põhjust järeldada, et äri-, sõjaväe- ja spordivaldkonna juhtide stereotüüpsed näojooned ületavad nii riigi kui kultuuri piire.“

Teadlased soovitavad siiski olla ettevaatlikud, sest kuigi inimese nägu võib küll peegeldada meeldivaid omadusi nagu soojus ja kompetentsus, ei tähenda see, et inimene tingimata ka päriselt on usaldusväärne ja kompetentne. Need numbrid näitavad pigem, et inimesed valivad juhte teatud mõttes stereotüübi põhiselt ning võivad lasta end iseloomulike näojoonte poolt eksitada.

„Näitena võime tuua sellise olukorra: kui kõik jagavad ühtviisi arusaama, et näost loetav soojus osutab ka tõelisele soojusele inimeses, ja veelgi enam, ollakse nõus, et soojus on sõjaväelaste seas pigem takistuseks, siis võib see tõenäoliselt kallutada meie otsustusprotsessi, kus eelis  sõjaväe juhtide seas langeb nende kasuks, kellel on „külm“ pilk,“ selgitavad teadlased. Kas viimasest ka reaalselt kasu tõuseb, on tegelikult küsimus.

Allikas: Association for Psychological Science