Vaimse tervise toetamine tööandjana
Sotsiaalne isoleeritus, lasteaedade ja koolide sulgemine ning ebakindlus töökoha püsivuses lõid COVID-19 pandeemia alguses kodus ja töökohal tingimused, mida pole enne pandeemiat kunagi varem nähtud. See on tugevalt mõjutanud töötajate vaimset tervist ning muutnud meie töökorraldust arvatavasti igaveseks.
Mida saaksime tööandjatena teha, et uues olukorras oma töötajate vaimset tervist parimal viisil hoida ja toetada?
Pandeemia algusest alates on töötajate vaimne tervis olnud suurema fookuse all. Stress, ärevus ja eraldatus, mis tulenes ülemaailmsest pandeemiast, suurendas vaimsete häirete sagedust inimeste seas ning seadis uusi väljakutseid ka vaimse tervise ravi ligipääsetavusele. WHO andmetel on kõige suuremateks hirmuteks pandeemia ajal olnud ise haigeks jäämine või teiste nakatamine, sotsiaalne isoleeritus ja lähedastest eemalolek ning kartus kaotada töö või haiguse tagajärjel töövõime langemine.
Vaimse tervise probleemide kasv ei ole organisatsioonides aga uus nähtus. Vaimse tervise probleemid ja töötajate rahulolu tagamine olnud personaliosakondades üheks suurimaks väljakutseks aga juba varem. Suurenenud on antidepressantide ja rahustite kasutamine ning vaimse tervise probleemidest tingitud vabade päevade võtmine, mis võib olla suureks kuluallikaks nii töötajale kui ka tööandjale. Lisaks kirjeldavad töötajad aina enam läbipõlemise ning väsimuse sümptomeid.
Töö- ja eraeluvahelise piiri hägunemine
Kuigi kodukontoriga kaasnevad omad võlud, on selle üks suurimaid miinuseid piiride hägunemine töö ja eraelu vahel. Eriti mõjutatud on olnud need, kes on pidanud hooldama oma vanemaid sugulasi, kes pandeemia olukorras eriti isoleeritud ning haavatavad olid. Või lapsevanemad, kelle õlule langes lisaks enda töö ümberorganiseerimisele, laste koolipäeva korraldamine. Töötajad on välja toonud, et laste veebipõhise õppe toetamine oli üks kõige keerulisemaid perioode pandeemia ajal. Suurenenud vastutus ning rollisegadus viis töö ja vabaaja piiride segunemiseni, põhjustades paljudes tunde, nagu aega puhkamiseks ei olekski. Enamus inimesi ei olnud valmis ega tundnud end piisavalt pädevalt koduste rollide laienemiseks ning samaaegselt kaugtööga harjumiseks. Kodukontori töötingimused ei vastanud alati vajadustele ning pidi harjuma erinevate uute suhtluskanalite ning ebaregulaarsete tööaegadega. Paljude jaoks kulmineerus pidev pinge ja stress läbipõlemisena juba 2021 aastal. Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu (2022) kohaselt suurenes depressiooni ja ärevushäirete risk võrreldes pandeemiaaegse seisuga ning eriti haavatavaks osutusid noored täiskasvanud. Kuigi täna oleme saanud minna tagasi oma tavapäraste rutiinide juurde, tunnetame siiski veel pandeemia tagajärgi ning lisandunud on uued ärevust tekitavad tegurid nagu näiteks tänane sõjaline olukord maailmas.
Mida saame ise teha, et toetada enda töökaaslasi või lähendasi, kellel on raskusi?
Paljud töötajad ütlevad, et kõige olulisem, mida nad tööandjalt vajavad on paindlikkus ja mõistmine. Kui tööandjad näitavad üles valmisolekut töötajate probleeme kuulata ja mõista, suureneb ka mugavus ja psühholoogiline turvatunne. Lastes töötajatel tunda end mõistetuna ja nende probleemide kuulamine omab mitmekülgset positiivset mõju. Lubades töötajale paindlikkust tööaja suhtes, annab see töötajale võimaluse lahendada mitmeid probleeme. Kuigi tööaja paindlikkust ei ole võimalik alati lubada, võib see olla suureks abiks võimalike arstivisiitide või telefonikõnede haldamiseks tööaegadel. Tööandjad peaksid tagama nii palju ja erinäolist tuge, kui võimalik. Kõikidele probleemidele ei ole “üks suurus sobib kõigile” lahendust, kuid kohanemine ning mõistmine on sageli väga olulised. Siin on mõned soovitused tööandjale oma töötajate paremaks toetamiseks:
- Aidake töötajatel mõista ettevõttepoolseid võimalusi vaimse tervise probleemidega tegelemiseks.
- Vaadake üle ja vajadusel uuendage töötajatele pakutavaid terviselahendusi.
- Uurige uute virtuaalsete ja reaalsete lahenduste kohta, mis toetaksid töötaja vaimset tervist.
- Rahastage tervishoiu teenuseid, et prioritiseerida töötajate vaimne tervis.
- Keskenduge kommunikatsioonile, julgustamisele ja ennetamisele.
- Normaliseerige vaimsest tervisest rääkimine läbi käitumise mudeldamise ja ressursside jagamise, julgustades töötajaid oma vaimsest tervisest rääkima ja oma muresid jagama.
- Murede jagamise korral olge toetav ning empaatiline, vältige hinnangute andmist ning julgustage vajadusel välise abi otsimist. On oluline mõista, et kõiki probleeme ei saa üksi lahendada.
Kasutatud allikad:
Plotkin, J. (2023). Family Mental Health and the Impact on the Workplace. Plans & trusts, 20-25.
Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu konsortsium (2022). Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu lõpparuanne. Tallinn, Tartu: Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool
