Tee töötades rohkem puhkepause ja töö “kulgeb” iseenesest!
On üsna tavaline, et inimesed tunnevad end pärast tööpäeva
väsinuna. Kuid pärast väikest aja maha võttu või vahvat õhtut tuntakse end taas
värske ja taastununa. Pingutamise-taastumise mudel (effort-recovery model/ERM) selgitab seda nähtust sellega, et inimesed vajavad kognitiivsete
ressursside varu, et püsida terve päeva tegusana. Kui ressursside vajadus
väheneb, nagu näiteks vabal ajal, siis kognitiivsed varud taastuvad. Hiljutises
uuringus jälgisid Zürichi Ülikooli psühholoogiateadlased eesotsas Maike E
Debus’iga 121 programmeeriat, et näha, kuidas taastumine mõjutab päeva jooksul
“kulgemist” – staadiumit, kus inimene täie naudinguga on ülesandesse
sukeldunud. Näiteks kogevad kulgemist atleedid, kes on nö “in the zone”. Ja nii on ka sagedast kulgemise kogemist töökohal
seostatud sellega, kui ollakse rahul töö tulemuste ja produktiivsusega.
Debus ja tema kolleegid saatsid osalejatele viie päeva jooksul
hulga küsimustikke. Üks enne-tööd küsimustik hindas seda, kuivõrd puhanuna
tundsid osalejad end hommikul enne tööd ja kolm teist küsimustikku, mis olid
päeva peale jaotatud, palusid osalejatel hinnata, mil määral kogevad nad tööl
“kulgemist”. Teadlased eeldasid, et hästi puhanud osalejate tabelid näitavad
päeva jooksul U-kujulist “kulgemise” mustrit – vastavalt siis nii, et kõige enam kogetakse kulgemist hommikul ja
õhtul ning pärastlõunasel ajal vähem. Varasemad uuringud on toonud esile, et
selline U-kujuline muster tuleneb ööpäevase rütmi tõttu kehas tekitatud
kõikumiste tõttu.
Tulemused aga näitasid, et mida puhanumad olid osalejad
hommikul, seda enam kogesid nad tööd tehes kulgemist. Osalejad, kes olid
hommikul kõige enam taastunud, kogesid ka hüpoteetilist U-kujulist mustrit, kus
kulgemise kogemise madalaim hetk oli keskpäevasel ajal ja sellele järgnes pidev
kulgemise kogemise tugevnemine.
Osalejad, kes tajusid end hommikul vähem ärksana, kogesid ka
päeva jooksul vähem kulgemist. Ning selle asemel, et peale pärastlõunast
madalseisu taas suuremat kulgemist kogeda, vähenes see pidevalt kuni õhtuni
välja.
Sel päeval, kus tuntakse end madala energiatasemega, oleks
mõistlik hoopis planeerida rohkem puhkepause, et end “täis laadida”. Kui
sihilikult planeerida pidevaid puhkepause, siis võivad töötajad isegi suuta
ennetada järkjärgulist kulgemise kogemise vähenemist päeva jooksul.
“Põhimõtteliselt toob meie uuring välja selle, et kui tahta
kogeda “kulgemist”, siis on oluline korralikult puhkepausi ajal taastuda, “kirjutatakse ajakirjas Journal of Applied Psychology. “Uuringu tulemused annavad mõista, et töötamise
vahepeal lõdvestumine aitab inimestel hästi taastuda”.
