Tööstress ja läbipõlemine: enneta kohe aasta alguses



Sinine esmaspäev on just selja taga ja põhjuseid, miks seda peetakse aasta muserdavaimaks päevaks on mitmeid. Küll aga seisneb peamine põhjus selles, et kas paljud uusaastalubadused on selleks ajaks murtud ja langetud tagasi vanasse rutiini või siis võetud korraga ette liiga palju “lubadusi” ja mattutakse suure koormuse alla. Kui lubasid endale, et sel korral võtad end käsile ning saavutad oma tööalased eesmärgid, kuid oled nüüdseks juba suurest pingest stressis, või lubasid just, et võtad sel aastal enda kanda vähem kohustusi, kuid ikkagi venivad töötunnid hiliseks, siis on see õige märk, et pöörata tähelepanu võimalikule tööstressile ja sellega kaasnevale läbipõlemisele. Meie värbamisjuht Liis Purge toob välja tähtsamad aspektid, millele pikema stressirohke perioodi korral tähelepanu pöörata, et sel aastal targemalt tegutseda.

Mil viisil märgata ja tunda ära tööstressi? 

Tööstress on üks salakaval asi, sest see ilmneb pikaajaliste protsesside tulemusena ega tule meie ellu üleöö. Stress saab olla nii positiivne kui ka negatiivne. Positiivne tööstress paneb meid tööl rohkem pingutama ja selle tulemusena saavutame tööalaselt paremaid tulemusi, mis tundub ju hädavajalik abimees tööülesannete sooritamisel. Kuid oht ilmneb siis, kui positiivset stressi on tööl liiga tihedalt ja ununeb tasakaalustatud elustiil, mille lahutamatuks osaks on puhkus. Sama on ka negatiivse stressiga. Negatiivne stress on tavaliselt lühiajaline, kindlalt piiritletud ja ei avalda kahjuliku mõju, kui seda on harva. Kui aga negatiivseid stressi olukordi tuleb ette liiga tihti, võib tekkida püsistress. Püsistress omakorda võib kiiresti viia läbipõlemiseni (burnout), mis on küll pikk protsess (võib tekkida 1-2 aasta jooksul), kuid lõppeb püsiva ja tugevalt kahjustava seisundiga, mille üks osa on võimetus tööd teha. Läbipõlemise aluseks on inimese tungiv vajadus hea olla ja õnnestuda. Sinna ei mahu sisse oma nõrkuse ja haavatavuse tunnistamine ja see võib viia töönarkomaanluseni.

Töönarkomaani tunnused

Töönarkomaani iseloomustab intensiivne hõivatus oma töökohustustest, nii et isiklik elu ja füüsiline tervis kannatab. Isiksuseomadustelt seostub töönarkomaania sageli kõrge perfektsionistlikkuse, kohusetundlikkuse ja võimetusega oma kohustusi delegeerida. Mõte tööülesannetest eemal olekust tekitab sellise inimese jaoks kõrget ärevust. Kuna inimene tunneb vajadust pidevalt tegevuses olla, võidakse keskenduda liiga põhjalikult ka ebaolulistele detailidele, tööülesanded võtavad väga kaua aega, nii et mulje produktiivsusest võib olla ka petlik. Inimene, kes samastab end väga tugevalt oma tööga ja läheneb oma tööülesannete täitmisele väga perfektsionistlikult, on ka suuremas ohus läbipõlemiseks.

Soovitused neile, kes kasutavad enese töösse uputamist selleks, et põgeneda muude probleemide eest elus

Kuigi esmapilgul tundub, et tööle keskendudes ei pea muude probleemide peale mõtlema, siis tasub silmas pidada, et probleemiga tegelemist edasi lükates võivad need veelgi rohkem kuhjuda, nii et hiljem tekkinud sasipundart on palju raskem harutada. Probleemidest mõtlemise vältimine ja seostuvate emotsioonide allasurumine nõuab samuti vaimset pingutust ja tõstab stressihormoonide taset kehas,  koormates kokkuvõttes keha ja vaimu rohkem kui probleemidega kohe tegelemine.

Siinkohal võibki tekkida ka küsimus, et kas oled lihtsalt väsinud ja tüdinud probleemide lahendamisest või oled tegelikult läbipõlemise äärel.

Läbipõlemisel on erinevaid tunnuseid. Kui Sa märkad enda või oma lähedase juures järgmisi tunnuseid, võib olla tegemist just läbipõlemisega:

  • inimene ärritub ja vihastub kiiresti;
  • küünilisus, hoolimatus, inimkontaktide vältimine, “las minna” hoiak;
  • haigestumise ja enesehävituslike käitumise (alkohol, sõltuvused, inimsuhetes triivimine) kõrge risk;
  • kolleegide, klientide ja ülemuse halva ja ohu tekitajana tunnetamine (“nad on minu vastu”);
  • väsimus, halb tuju, endasse tõmbumine, tigetsemine ja rahutus;
  • “Pimedus oma seisundi suhtes”.

Läbipõlemisest välja tulemiseks on oluline mitmekülgne abi, mis koosneb nii ise abi küsimisest, teiste inimeste poolt pakutavast toest kui professionaalsest nõustamisest:

  • Toetus perekonnalt, sõpradelt ja kolleegidelt – hoolimise ja tõepärase tagasiside andmine.  Isegi kui seda on raske teha, peab inimesel olema võimalus oma „kaitseid“ ise kasutada. Ta ei suuda ise tajuda olukorda realistlikult, seega kõrvaline sekkumine ja olukorra teadvustamine on olulised.
  • Elu rütmilisuse ja tasakaalustatuse tagasi saamine, mis aitab vabaneda väsimusest, kohuda jõudu ning end paremini „kaitsta“.
  • Professionaalne psühholoogiline abi.

Stressi kasulikud aspektid

Mõistlikus koguses tööstressi on heade töötulemuste saavutamiseks vajalik ja see on kasulik enda kasuks tööle panna. Kuid saavutatust tasub ka rõõmu tunda ja see on koht, mis eristab stressi kasulikku mõju kahjulikkusest. Oluline on siin ise tähele panna oma saavutusi, “ennast kiita” ja ka puhata, mitte uutesse väljakutsetesse kohe sukelduda. Samas on see koht, kus tööandja sh otsesed juhid ja lähedased kolleegid saavad anda positiivset tagasisidet ja seeläbi ennetada olukordi, kus töötaja pingutab jäägitult, võtmata aega tasakaalustatuks elustiiliks.

Puhkamise olulisus ja kuidas seda teha

Oluline on teadvustada, mis tagajärjed on üle töötamisel ja mitte puhkamisel tervisele  ja kuidas mõjutab see inimese isiklike pikaajaliste eesmärkide saavutamist. Ükskõik, kas soovitakse veeta rohkem aega perega, minna ümbermaailmareisile või teha edukat karjääri – ükski nendest asjadest pole võimalik, kui inimene on vaimselt ja füüsiliselt kurnatud ning teinud oma tervisele pöördumatut kahju.

Tänapäeva maailmas, kus meeletule hulgale huvitavale informatsioonile on lihtne ligi pääseda, on pauside tegemine ja aja võtmine “päriselt” puhkamiseks mitte ainult tööalane väljakutse, vaid vajalik üleüldise võimekuse säilitamiseks. Lisaks sportimisele ja tervislikule toitumisele on võimalus ajule puhkust anda ka läbi erinevate kohaloleku (mindfulness) praktikate rakendamise. Kõige lihtsam viis selleks on lihtsalt paar minutit keskenduda oma hingamisele.  Hea on võtta ka tööpäeva jooksul iga tunni kohta 5 minutit, et tõusta laua tagant püsti ja ennast natuke liigutada – tehes väikese pausi fokusseeritud mõtlemisest, annad endale võimaluse näha laiemat pilti ja oma tööd hoopis värske nurga alt. Tee näiteks väike jalutuskäik, mine kontori kaugemasse nurka printima, kohvi tegema või veeklaasi täitma, vaata korraks aknast välja.

Ja kui ongi olnud pikemalt tihe tööperiood ning on aeg naasta tavaellu, siis võib tunduda, et ei oskagi selle vaba ajaga midagi ette võtta See on just väga hea aeg, kui mõelda pisut oma vajaduste ja soovide üle järgi. Kindlasti esineb tiheda tööperioodi kõrval seda, et lükkad endale meeldivaid tegevusi edasi või pead korduvalt sõpradega kohtumistele ära ütlema. Kui nüüd järsku tekib palju aega, ongi paras hetk rahulikult maha istuda. Võib näiteks paberile üles kirjutada, mis on need tegevused, mida olen vahepealsel ajal edasi lükanud, aga mis tooksid mu ellu rõõmu. See võib-olla ka periood, kus premeerid ennast mõne hullumeelsusega, nt sõidad nädalalõpuks mõnesse Euroopa pealinna väikesele puhkusele ja teise kultuuriga tutvuma.

Armastus töö vastu

Töö moodustab meie elust ajaliselt ¼ või isegi1/3 magamise, söömise, pere ja vaba aja veetmise kõrval ja seega võiks ka seda elu osa armastada sama palju, kui üleüldiselt oma elu. Oma töös puutun nii töövestluste kui ka nõustamiste käigus kokku inimestega, kes räägivad sama innustunult (või isegi innustatumalt) oma tööst kui lastest, koerast või uue kodu sisustamisest.

Kui tunned, et väärtustad end vaid oma töö kaudu või sulle näib, et teised hindavad sind inimesena vaid su tööalaste oskuste tõttu, siis aitab kui paned kirja oma tugevused – näiteks mõeldes järele, mida sulle teha meeldib ja mida hästi oskad – suure tõenäosusega näed, et need omadused on osa Sinu isiksusest, hoolimata sellest, millist tööd Sa parajasti teed. Palu oma lähedastel sõpradel ja pereliikmetel nimetada, milliseid omadusi nad Sinu juures hindavad – võid avastada, et nad märkavad veel palju muudki peale tööalaste oskuste.

Armastage läbi tegevuste nii ennast, oma lähedasi kui oma tööd,  eelistamata üht teisele ja te saavutategi tasakaalustatud elu, kuhu ei kuulu tööstress ja läbipõlemine.

Liisi mõtted avaldati ka Anne&Stiili 2018. aasta detsembrikuu väljaandes. Pikemalt saad lugeda:

http://annestiil.delfi.ee/elustiil/eksperdid-hoiatavad-milline-on-libe-tee-stressist-labipolemiseni?id=84974629

http://annestiil.delfi.ee/elustiil/kuidas-eristada-vasimust-ja-tudimust-labipolemisest?id=84974653