Kes kus edu saavutab? Töötaja huvide ja organisatsioonikultuuri koosmäng

Kuigi tööalaste huvide teaduslik uurimine on kestnud juba 20.saj algusaegadest peale, ei ole neid teadmisi inimeste töölevõtmise üle otsustamisel kuigi tõsiselt arvesse võetud. Eelkõige peitub põhjus vastuolulistes ja mitmetimõistetavates uurimistulemustes, mis on teinud järelduste tegemise raskeks nii uurijatele kui praktikutele.

“Huvisid on organisatsioonipsühholoogia ja hariduse valdkonna uuringutes pigem ignoreeritud, sest huvide seostumisest tööl või koolis edasijõudmisega pole tegelikult päriselt aru saadud“, leiab Bowling Green Ülikooli teadlane Christopher Nye.

Et seost huvide ja töö tulemuslikkuse vahel paremini mõista, viisid Nye ja tema kolleegid Illinoisi Ülikoolist läbi metaanalüüsi, tehes järelduse 60 uuringu põhjal, mis läbi aastate avaldatud on. Kokku analüüsisid teadlased üle 15 000 inimese andmeid.

Kas huviga asja kallal olevad inimesed on ka tublimad ning püsivamad töötajad?

Uurijad märkasid, et edukust ei ennusta mitte üldine huvi mingi kindla töö või eriala vastu, vaid asjaolu, kuidas huvi klapib oskuste ja ülesannetega, mida vastav töö nõuab.

Seega, inimese ja keskkonna sobivus on tõhusam edukuse ennustaja kui üldine huvi ühe või teise töö/eriala suhtes. Klapp organisatsioonikultuuri ja inimese huvide-oskuste vahel seostub ka abivalmiduse, lojaalsuse ja pikema püsimisega organisatsioonis. Või nagu ütles Steve Jobs: „Ainus võimalus teha suurepärast tööd on armastada seda, mida teed“.

Nye ja tema kolleegid on nüüd võtnud eesmärgiks töötada välja nutikas viis, kuidas inimese ja organisatsiooni vastastikust sobivust hinnata. Täna on peamised kasutuselolevad mõõtmisvahendid nii haridusvaldkonnas kui tööturul paraku liiga üldised ja mõneti naiivsedki.

Uurides, mida tähendab „hea klapp“ ja selgitades kriitilisi situatsioone, kus inimese-organisatsiooni sobivus ennustab ka reaalset edukust, loodavad teadlased aidata tööandjaid/koole, et inimesed saaksid valitud välja teadlikult ja targalt.

Nye: „Meie tulemused on olulised, sest näitavad, et organisatsioonid võiksid saada reaalset kasu, kui arvestavad inimeste töölevõtmisel enam nende huvide ja organisatsiooni väärtuste sobivusega.“

Psience on sama meelt. Rakendame sobivushindamist ja arendame pidevalt ka oma teste.