Lubaduste pidamine meeskonnas: kuidas vältida aastalõpu kahetsusi?

Aasta alguses on kombeks anda endale personaalseid lubadusi. Nüüd, kui lubaduste andmisest on möödunud esimesed nädalad ja vaikselt hiilivad ligi süümepiinad, on hea tulla lubaduste teema juurde tagasi ja mõelda natuke laiemalt.  Kas me mitte ei anna meeskonnas lubadusi aastaringselt? Kas see on paratamatu, et osad lubadused on hukule mõeldud juba nende välja ütlemise hetkest?

Miks on ikkagi nii, et osadel inimestel on lubadusi raskem pidada kui teistel? Olgugi et lubaduse murdmisega kaasneb palju ebameeldivat – kriitika, ebausaldusväärsus, maine langus  jms, siis kipume ikka ja jälle andma lubadusi liiga kergekäeliselt.

Psühholoogid väidavad, et sageli ei pruugi inimene olla oma kognitiivselt võimekuselt moraalsel arengutasemel, mis toetab eetiliste otsuste langetamist, sh lubaduste pidamist (Oakley & Lynch, 2000). See teadmine mõjutab oluliselt ka lubaduste andmist ettevõtetes ja meeskonnasiseselt. Kuigi sagedamini peame lubaduste kontekstis silmas iseendale antud lubadusi, siis ka ettevõtluses anname iga päev oma klientidele ja meeskonnakaaslastele lubadusi: „Ma panen pakkumise tänase päeva jooksul teele“, „Ma saadan sulle mõtted, mis mul artikli kirjutamise jaoks tekkisid“, „Ma tulen homme varem ja vaatame selle analüüsi koos üle“ jne.

Iga antud lubadus loob ootuse selle täitmisest.

Sõltumata headest kavatsustest või vaid pisikesest eksimustest, kaasneb murtud lubadusega alati rohkem halba kui head – põhjendamatu ärevus, käest lastud võimalused, süütunne, läbikukkumine jms (Sihera, 2007). Edukas inimene aga väärtustab läbi lubatuste täitmise teisi inimesi, demonstreerides terviklikkust ja hakkamasaamist kui saavutamise alustala (Sihera, 2007). Lubaduste pidamine on justkui eetiline kohustus.

Tervishoiusüsteemis, mis on antud lubaduste osas väga tundlik valdkond, kasutatakse lubaduste andmisel nt kriitiliste küsimuste tehnikat, st iga lubadusega seotud otsuse puhul küsitakse etteantud kriitilisi küsimusi, nt “Millised on lubadusega seotud faktid?”, “Kas on tingimusi, mille ilmnemisel tuleks antud lubadus üle vaadata?” jne.  Võimalusi on aga veel. Iga lubaduse andja peaks alustama eneserefleksiooniga ning analüüsima, kas ja kuivõrd edukas on ta lubaduste pidamisel varasemalt olnud, kas on märgata mingeid varasemaid käitumismustreid lubaduste murdmise osas. Oluline on ka hinnata antud lubaduse prioriteetsust. Mida väheolulisem on antud lubadus, seda suurem on ka tõenäosus selle murdmiseks. Võib ka olla, et antud lubadus on inimese jaoks oluline, ent pole piisavalt väärtustatud teiste poolt või soovitakse hoopis antud lubadusega avaldada liiga paljudele inimestele muljet ning jookstakse seeläbi ummikusse (Sihera, 2007).

Kuidas aga tagada nende lubaduste pidamist olukorras, kus kõikidel ei pruugigi olla loomuomast võimekust lubadusi pidada?

Siin on kuus sammu (või protseduurireeglit), mis Hofmanni (2008) järgi tagavad suurema edu lubaduste pidamiseks:

  1. Kui annad olulise lubaduse, pane see kohe Kirja pandud lubaduse elluviimise tõenäosus on alati suurem. Samuti, hiljem antud lubadusi vaadates, võime üllatuda, kui palju lubadusi suudame lühikese perioodiga anda.
  2. Väldi n-ö halva saatuse vabandusi. Tõlgenda antud lubadusi õiglaselt ja ausalt, ära ratsionaliseeri ebaõnnestumisi. Vabanduste leidmine takistab lubaduse eest tõelise vastutuse võtmist. Viimane on oluline nõuanne ka juhtidele, kelle eeskuju ebaõnnestumiste puhul teiste süüdistamise asemel vastutust võtta, on oluline.
  3. Väldi juba eos kiusatust anda lubadusi, mida Sa anda ei suuda (isegi kui seda oodatakse). Mõtle alati enne lubaduse andmist läbi, kas Sa päriselt ka soovid ja suudad seda lubadust täita. Hinda, kas on olukordi, mis võivad teha lubaduse pidamise hiljem võimatuks. Mõnikord on tark hoopis lubada, et annad endast parima mingi ootuse täitmiseks. Sellega kahandatakse soorituse ideaalsuspüüet ja ollakse avatud kohanduma vastavatele oludele.
  4. Mõtle läbi, kui palju sõltub antava lubaduse puhul Sinust ja kui palju mitte. Kui see sõltub suuremast meeskonnatööst, siis on oluline lisada lubaduste pidamine ka laiemalt oma meeskonna töösoorituse hindamise kriteeriumiks (nt rahulolu-uuringutes) ning kaasata ka teised vajalikud meeskonnaliikmed.
  5. Kasuta oma mõttes rollimänge, pannes ennast enne lubaduse andmist erinevate osapoolte kingadesse. Nii näed erinevate osapoolte sõltuvust ja mõju antud lubadusest selgemalt.
  6. Kui lubadus on seotud terve meeskonna tööga, siis jagage infot pigem rohkem kui vähem. Asjade üle rääkimine ja üksteise kursis hoidmine ei täida vaid meelespidamise rolli, vaid aitab kaasa ka nutikate jooksvate lahenduste tekkimisele ja lisaväärtust andvale sünergiale.

Seega, ehk on just nüüd õige aeg vaadata üle aasta alguses antud lubadused ning teha kiire analüüs hetkeseisust. Mõtle läbi nii iseendale antud lubadused kui ka kõvahäälselt jagatud vekslid meeskonnas. Alustada saab aga juba ka pisikestest igapäevategevustest, olgu selleks siis lihtne sõnapidamine härjal sarvist meetodiga või laenatud asjade tagasi viimisega.

Allikas: Dorman, D., Middaugh, D. (2009). Promise Keeping: Do We Keep Our Promises? MEDSURG Nursing, Vol.18/no1