Meie tulevik on helge, kuna jätame kõrvale võimaluse, et halvad asjad võiksid juhtuda
„Mind on alati lummanud inimeste pidevalt muutuv arusaam õnnest,“ ütleb psühholoogiateadlane Ed O’Brien Michigani Ülikoolist. „Mõnel päeval näib meie tulevik helge ja põnev, kuid teistel päevadel tunduvad need samad sündmused meile hoopis stressirohked ja õõvastavad.“
Selle uue uuringuga püüdis
O’Brien välja selgitada, kas mõtete voolavus – kui kerge või raske tundub
mõelda erinevatest sündmustest – võiks kuidagi mõjutada seda, kuidas inimesed
mõtlevad heaolust.
Ta viis läbi 5 uuringut, küsides inimestelt nende mineviku ja võimalike tuleviku kogemuste kohta ning selgitades, kuidas
mõtestatakse heaolu.
Sarnaselt eelneva uuringuga
kinnitati, et mõtete voolavus võimendas minevikusündmuste mõju sellele, kuidas
osalejad tõlgendasid heaolu: mida lihtsam oli inimestel meenutada positiivseid
mälestusi, seda õnnelikumatena olid nad end neil hetkedel tundnud. Sama kehtis ka vastupidiselt: mida lihtsam
oli inimestel meenutada negatiivseid minevikukogemusi, seda enam nad
tunnistasid, et tundsid end neil aegadel õnnetutena.
Üllatava pöördepunktina
leiti, et see tendents ei kehtinud tuleviku sündmuste kohta.
Kui mõtlemine positiivsete
tulevikusündmuste peale oli endiselt võrdeline inimeste ennustustega tulevikus
tuntava õnnetundega, siis negatiivsena näivate tulevikusündmuste puhul seda
seost polnud. Kergesti ettekujutletavad negatiivsed võimalused tulevikus ei
pannud inimesi uskuma, et nad võiksid tulevikus olla õnnetud.
„Inimesed justkui „selgitavad
ära“ või õigustavad halbade olukordade olemasolu, mõteldes, et need tegelikult
siiski ei juhtu,“ selgitab O’Brien. „Inimestel on aga palju raskem aktsepteerida
heade võimaluste puudumist. Mõelda sellele, et tulevikus võiksid puududa head
ja positiivsed sündmused, tekitab palju kehvema tunde kui praeguses hetkes olev
halb sündmus.“
See ei tähenda siiski, et halvad
asjad ei võiks juhtuda meie sõpradega. Kui osalejatel paluti kujutleda
erinevaid sündmusi ja õnnetunnet mõne lähedase jaoks, siis ennustati, et
negatiivsetel sündmustel on märkimisväärselt tugev mõju sõbra heaolule.
Teise olulise seosena toodi esile, et meenutada hulgaliselt rõõmsaid ja positiivseid sündmusi on meie jaoks palju raskem kui
käia välja vaid mõni üksik juhtum. Uuringus osalejate õnnemõõdik näitas järgmist:
inimestel, kellel paluti meenutada 12 minevikusündmust, oli hinnang oma õnnele
selles perioodis madalam kui inimestel, kes pidid meenutama vaid 3 elamust.
„Kui sul tekib raskusi mõtelda
positiivsetele ja headele asjadele, siis näib su elu palju õnnetum“, ütleb
O’Brien. „Iroonilisel kombel on aga sedasi, et kui püüad mõtelda 10 heale asjale, mis võiks sinuga juhtuda, aga sulle valmistab loetelu kokkusaamine raskusi, siis võib see mõjuda sinu
heaolule palju hullemini kui see, et sa keskendud raskusteta vaid 2 sündmuse
meenutamisele.“
Siiski ei kehti see trend negatiivsete sündmuste kohta. Uuringus ei esinenud mingit erinevust tulevikus
kujutletava õnnetundes, hoolimata sellest, kas osalejad mõtlesid 3 või 12
ebameeldiva sündmuse peale.
Need tulemused näitavad, et kui
mõtelda negatiivsete sündmuste peale tulevikus, siis mõtete sujuv kulg ei ole oluline – inimesed eeldavad, et mõningate negatiivsete sündmuste juhtumine on sama
ebatõenäoline kui mitmete negatiivsete sündmuste ilmnemine. Ning väga vähe
panustatakse selle peale, et need sündmused võiksid üldse juhtuda.
O’Brien loodab jätkata oma
uuringuga, leidmaks individuaalseid erinevusi mõttemustrites ning laiendamaks
neid tulemusi ka teistele valdkondadele nagu näiteks ostuharjumused. „Mõelge
korra, kui uuringutulemusi arvesse võttes saaks muuta reaalseid
ostuharjumusi ja tõsta kliendirahulolu. Võib olla peaks paluma kliendil mõelda
kõikide halbade asjade peale, mis võiks ostetava tootega valesti minna, selle
asemel, et keskenduda sellele, mis läheks hästi.”
Kokkuvõttes annavad need uuringutulemused selgeid vihjeid, kuidas me mõtleme sellest, mis teeb meid
õnnelikuks.
„Kummaline mõelda, kuid paljud
inimesed toetavad uskumust, et mida rohkem õnne
kvantitatiivselt kuvada, seda rohkem oleks õnne ka kvalitatiivselt. See
uuring toob aga välja, et kui pingutame hirmsasti elu õnnelikuna nägemise nimel, siis võib see kokkuvõttes tuua esile väiksema õnnetunde kui enesele vahel ka negatiivsete tulevikuvaadete lubamine,“ teeb O’Brien järelduse.
