Hollandi teadlased A.C. Brandt, R. Vonk ja A. van Knippenberg näitasid oma eksperimentidega, et positiivne mulje inimesest kujuneb pigem teiste poolt antud hinnangute, mitte aga inimese enda positiivsete enesekirjelduste põhjal. Seega, teistepoolne hea sõna kõlab usaldusväärsemana kui kiidusõnad iseenda suhes. Negatiivsete iseloomustuste puhul ei ilmnenud aga mingit vahet – tuhk on tuhk, valagu seda pähe, […]
Majanduskriisiga seonduv on inimeste jaoks paratamatult stressiallikas. Isegi nendele, kes kriisi tagajärgedest otseselt puutumata – sõnal «kriis» on juba iseenesest negatiivne varjund, seda toetavad meediakajastused ning oma mõju on ka sellel, mis sünnib meid ümbritsevatega. Iseenesest ei ole ju stressis midagi uut ja enneolematut ning sel on oma kindel funktsioon: anda märku, et tasakaal on […]
Niisiis, jutukus ainuüksi ei too tulemust. Grupi produktiivsust aitavad tõsta hoopis järgmised võtted: Arutelu selge struktuur Koostööle orienteeritud keskkond Meeskonnaliikmete oskuste ja teadmiste esiletõstmine Fookus uue ja olulise info edasiandmisele Loe uuringust lähemalt APA (American Pychological Association) uudisteküljelt.
Nüüd on uurijad leidnud, et kõikuvat enesekontrolli ei põhjusta mitte ainult iseenda range piiramine, vaid ka teiste vastavatele pingutustele kaasaelamine või ka lihtsalt kõrvaltnägemine. Loe lähemalt Psychological Science’ist.
Seletus peitub peegeldus-efektis: kaldume tegema konservatiivsemaid otsuseid, kui valida on kahe positiivse lahenduse vahel; ja käituma riskeerivalt, kui valida on kahe kehva vahel. Stress aga võimendab seda efekti, nii et pinge all kipume juhinduma pigem automaatsetest, madalama taseme mõtlemisprotsessidest ega suuda esimese hooga ratsionaalsele kaalutlemisele keskenduda.Loe lähemalt Psychological Science’ist.
Kuigi enamasti püütakse oma käitumisele leida ikka mõistlikke põhjendusi ja näha end tervikliku ja järjekindla tegutsejana, on see paljudel juhtudel eksklik. Hetkeemotsioon on võimas mõjutaja, nagu näitab California Ülikooli psühholoogide, E.B Andrade ja D. Ariely, värskelt avaldatud uuring.
Michigani Ülikooli psühholoogid uurisid, kuidas loodus- ja linnakeskkonnas viibimine mõjutab tähelepanu ja mälu. Selleks tehti mitmeid katseid. Esiteks mõõdeti uuringus osalejate mälu ja tähelepanu funktsioone. Seejärel saadeti osad jalutama parki ja teised mürarikkasse kesklinna ning testiti neid retkelt naastes uuesti. Teises eksperimendis näidati osalejatele pärast eeltestimist lihtsalt pilte kas linnakeskkonnast või loodusest, saatmata neid reaalselt […]
Uuringus testiti esmalt osalejate isiklikku võimutunnetust, misjärel jagati inimesed paaridesse. Ühel paarilistest paluti rääkida partnerile mõnest läbielatud stressirikkast, vaeva ja kannatusi põhjustanud sündmusest. Seejärel hinnati kuulaja tundeid ja erinevaid kehalisi näitajaid. Katsetest selgus, et kõrgema võimutundega inimesed kogesid teise kannatustest kuuldes vähem kaastunnet ja stressi kui madalama võimutundega inimesed. Ühtlasi oli võimukamate inimeste südametöö aeglasem […]
Uurijad korraldasid rea eksperimente, et näha, kuidas sünkroonis liikumine mõjutab grupi koostoimimist. Selleks võrreldi koostöömeelsust nendel gruppidel, kes olid teinud sünkroontegevusi ja nendel, kes polnud. Tulemused näitasid, et sünkroonsus tugevdab koostööd ja seda isegi eksperimenditingimustes. Inimesed, kes osalesid sünkroontegevuste grupis, olid koostööle orienteeritud meeskonnamängudes edukamad. Samuti olid nad grupi edu ja teiste aitamise nimel lükkama […]