Sotsiaalselt soovitav vastamine – mõjur värbamisprotsessis

Inimene on sotsiaalne loom ning keskkonda sobitumiseks peab ta tegema järeleandmisi ning normidele vastavalt tegutsema. Soov sobituda keskkonda utsitab enda kohta valetama või avaldama poolt tõde. Sotsiaalne soovitavus on konstrukt, millega inimkäitumise- ning hoiakute uurijad kimpus on.

Sotsiaalselt soovitav vastamine (edaspidi SSV) on soodumus jätta vastamisel positiivne kuvand endast (Paulhus, 2002). SSV mudel on kahedimensiooniline, see koosneb teadlikust mulje jätmisest ja petlikust positiivsest enesekuvandist (Paulhus, 1984). Ühel juhul soovib inimene endast positiivset muljet jätta vastuseid teadlikult moonutades ning teisel juhul usutakse siiralt enese positiivsemat kuvandit, mille alusel vastatakse. Teadlikult enesest positiivse mulje jätmine on sõltuvuses kontekstist- millisele publikule end esitletakse, anonüümseks jäämise võimalusest ning olukorra oodatavast tulemusest (Tracey, 2016).

Sotsiaalselt soovitav vastamine võib olla märk puudujääkidest kohusetundes, emotsionaalses stabiilsuses, aususes ning oleneda situatsioonist tulenevatest faktoritest (Tracey, 2016). Olukorras nagu näiteks tööintervjuu, mille tulemus on kandideerijale oluline, on oht sotsiaalselt soovitavalt vastamiseks suurem. Erinevad uuringud on näidanud, et sellises olukorras kasutavad sotsiaalselt soovitavat vastamist ligikaudu 30% inimestest (Tracey, 2016).

Konstrukt mõjutab tööle kandideerimisprotsessi – SSV kohaselt vastanud inimesed saavad testides tööandja poolt soositavamaid tulemusi ning seega omavad suuremat tõenäosust soovitud ametikohale saada (Tracey, 2016). Uuringus, kus isiksusetesti sooritasid tööle kandideerijad ning juba töötavad inimesed selgus, et kandidaatide seas kujunesid välja märgatavalt positiivsemad profiilid (Rosse, Stecher, Miller & Levin, 1998). Vastuste meelega moonutamisest võib leida ka positiivset – see võib viidata kandidaadi funktsionaalsele teadlikkusele sotsiaalsetest normidest, mis võib omakorda olla seotud parema sooritusvõimega (Rosse jt, 1998).

Näpunäited sotsiaalselt soovitava vastamise äratundmiseks tööintervjuul:

  • Uuri kandidaadi tugevusi, võrdle neid kandidaadile esitatud nõuetega kõnealusel ametikohal.
  • Küsi konkreetseid näiteid varasematest kogemustest, situatsioonidest ja probleemi lahendustest.
  • Analüüsi kandidaadiga ühte situatsiooni põhjalikumalt – mis olid kandidaadi tegevused ja roll selles konkreetses olukorras.
  • Analüüsi saadud situatsiooni kirjeldust ja kandidaadi mainitud tegevusi – kas tugevused avaldusid kirjeldatud situatsioonis.

Sellises olukorras võivad kandidaadi kohta ilmneda omadused, mida ta eelnevalt enda kohta ei maininud, püüdes vastata sotsiaalselt soovitavalt.  

Endast positiivse kuvandi loomine ning normidega sobitumine on tavapärane protsess ümbritsevas keskkonnas hakkama saamiseks. Sotsiaalse soovitavuse konstruktiga tasub uut töötajat värvates kursis olla, et positiivne esmamulje kandidaadist vastaks ka tegelikkusele.

Autorid: Khris-Marii Palksaar ja Liis Purge

Kasutatud allikad:

Paulhus, D. L. (2002). Socially Desirable Responding: The Evolution of a Construct. http://www2.psych.ubc.ca/~dpaulhus/research/CIRCUMPLEX/ETS%20chapter.pdf

Paulhus, D. L. (1984). Two-component models of socially desirable responding. Journal of Personality and Social Psychology, 46 (3), 598-609.

Tracey, T. J. G. (2016). A note on sociallu desirable responding. Journal of Counseling Psychology, 63 (2), 224-232. Rosse, J. G., Stecher, M. D., Miller, J. L. ja Levin, R. A. (1998). The impact of response distortion on preemployment personality testing and hiring decisions. Journal of Applied Psychology, 83 (4), 634-644.