Personaliotsing täna – mida ütleb teadus kaasaegsete värbamiskanalite kohta?

Personaliotsingu protsess on viimase kümnendi jooksul märkimisväärselt muutunud. Täna on rõõm tõdeda, et muutusi kinnitavad ka esimesed teadusuuringud, mis selles vallas tehtud.

Millised on värbamiskanalid, mis aitavad tänases keskkonnas, kus peamiseks väljakutseks on talentide tähelepanu püüdmine ning nende ettevõttes hoidmine,  edukalt tulemuseni jõuda?

Uuringud kinnitavad, et lisaks traditsioonilistele värbamiskanalitele (nt töökuulutus trükimeedias) on täna  laialt kasutuses sotsiaalmeedia (FaceBook,  LinkedIn, Twitter, Blackstone, Blogger, WordPress, Printest, Google+, MySpace, Wikipedia jne).  Samuti kasvab värbamine mobiilse sotsiaalmeedia  vahendusel.  Online- värbamine on muutunud kriitiliseks mitmel põhjusel – see on nii kulu kui ajaefektiivne. (Vyas, 2011)

Milline on aga uute värbamiskanalite usaldusväärsus?

Uurijad on spekuleerinud, et tööotsijate profiilid ei pruugi olla internetis samavõrd usaldusväärsed kui ametlikult esitatavad dokumendid. Samuti on uurijad seadnud hüpoteesi, et inimesed, kes pakuvad end tööturul sotsiaalmeedia vahendusel (kasutades oma profiili personaliotsingu eesmärgil erinevates sotsiaalvõrgustikes), on oma tööandjatega rahulolematumad. Kumbki oletus pole aga uuringute alusel kinnitust leidnud. Ehk siis, võime tõdeda, et  sotsiaalmeedia on värbamise ja valiku kontekstis arvestatav ja usaldusväärne allikas. (Florea ja Badea, 2013)

Kõige usaldusväärsemaks värbamiskanaliks on aga jätkuvalt soovitustel põhinev värbamine. Töökaaslaste jt professionaalide poolt soovitatud kandidaatidesse suhtutakse positiivsemalt ning on kinnitust leidnud ka asjaolu, et nende töötasu on alustades keskmiselt kõrgem, võrreldes mittesoovitatud kandidaatidega. See ei kehti aga sõpradelt ja sugulastelt saadud soovituste osas, mis võib pigem mõjuda isegi negatiivsena.

Viimaste uuringute järgi jaguneb värbamiskanalite kasutamine enim kasutatud kanalite järjestuses järgmiselt:

  1. Töövahendusportaalid (28%)
  2. Sotsiaalmeedia (23%)
  3. Ülikoolid (22%)
  4. Kaastöötajate, ekspertide soovitused (11%)
  5. Värbamisettevõtte, konsultandi kasutamine (7%)
  6. Ettevõtete endi veebilehed (5%)
  7. Avalik kuulutamine trükimeedias (4%).

Kõige suurema languse on viimase kümnendi jooksul teinud läbi trükimeedia kasutamine. Kui varasemalt märkis 50%-i kandidaatidest, et kandideeris ajalehekuulutuse peale, siis täna on see protsent langenud 10%-le ja isegi alla selle.

Allikas: A review of changing trends of recruitment practice to enhance the quality of hiring in global organizations. Vinita Sinha ja Priya Thaly, 2013.