Keda värbad Sina – inimest või profiili?

Elame väga kiires ja dünaamilises maailmas. Samuti on informatsiooni leidmine vaid aja küsimus. Tänu sotsiaalmeediale elavad inimesed üpriski läbipaistvat elu. Pole raske justkui „tunda“ teist inimest. Siiski on enamike värbajate jaoks oluline leida „vaste“ töökuulutusel olevatele nõudmistele. Olukorrale, kus toimub kandidaatide ülemeelitamine ja üleostmine, on võimalik teha üpriski lihtsalt lõpp. Vaatame ja pöörame tähelepanu inimesele. Teatud oskused ja kompetentsid on edukaks toimetamiseks kahtlemata vältimatult olulised, ent on veel palju sellist, milleks inimesed on võimelised ja mida saab juurde õppida.

Hea töökoht sunnib meid pidevalt õppima ja end arendama, et tunda võidurõõmu. Kõige olulisemad on õpitahe, uudishimu ja kultuuriline sobivus ettevõttega. Aga ka oskus tunnistada, et sul ei pruugi alati õigus olla. Miks? Sest see hoiab avatuna õppimisele. Oluline on üles leida sisemine motivaator ja saavutusvajadus. Siiski kiputakse lähtuma personaliotsingus eelkõige inimese senistest saavutustest, mitte tema potentsiaalsest klapist uue meeskonnaga. Sellest tulenevalt  näitab Google’i analüüs, et akadeemiline sooritus ennustab töötulemusi ette vaid 2-3 aastat. Tõsi, mõnikord sellest piisabki, kuid enamasti otsitakse uusi inimesi pikema perspektiiviga.

Me võtame tööle inimese. Seega peaksime ka hindama inimest ja sobivust meeskonna ja ettevõtte väärtustega. Pöörates tähelepanu vaid CVle ja profiilikirjeldusele, võib jääda märkamata inimese potentsiaal ja sobivus meeskonnaga. Ja kui juhtubki, et meeskonnaga liitus vale inimene, tuleks üle vaadata profiil mitte inimene.

Vaatame CV taha ja õpime tundma inimest: millest ta huvitub, mida jälgib ja oluliseks peab.  Parim ressurss on töötaja, kes suudab lahendada mitte vaid tänaseid, vaid ka tulevikus kerkivaid probleeme. Tundes inimesi, suudab ka ettevõte tegutseda edukamalt ning hoida töötajaid rahulolevate ja pühendunud partneritena.

Toledo ülikooli psühholoogiaõpilased Tricia Prickett ja Neha Gada-Jain avaldasid koostöös professor Frank Bernieriga 2000. aastal uuringu, mille järgi tuleb välja, et töövestluse esimesed 10 sekundit ennustavad töövestluse tulemuse. Seetõttu leian, et on väga oluline keskenduda nende sekundite vältel päriselt inimesele. Intervjueerija hajevil olek, nukker tuju või millegi pärast ärritunud meel ei tohiks saada põhjuseks, miks väärtuslik kandidaat kaotatakse.

Meid hinnatakse juba lapseeast saati, võrreldakse, seatakse pingeritta. Teeme seda paratamatult kogu oma elu vältel, personaliotsingus eriti. On tähtis, et seejuures püsiks meeles peamine: näha kogu inimest tema tugevuste ja omadustega. Me võtame tööle inimese, mitte profiili.

 

Artikli kirjutas Jane Ilm.

 

Artikli kirjutamisel on kasutatud Laszlo Bock’i raamatut „Töö ruulib! Pilguheit Google’i sisemusse muudab teie elu ja tööd“ ja artiklit „Who do you hire? A person or a profile?“