Psience’i osalusel ulatuslik uuring Tallinna koolides
Uuringutest lähemalt
2010. aasta oktoobrist- detsembrini viidi Tallinna koolides läbi kolm uuringut, milles osalesid 45 Tallinna kooli 5., 6., 7., ja 9. klasside õpilased ning koolipersonal. Kokku osales uuringus üle 3000 õpilase ja ligi 300 koolipersonali liiget. Tegemist on Tallinna ja Turu linna ühisprojektiga ning oluliseks eesmärgiks on edasise töö käigus uuringutulemuste omavaheline võrdlus.
UURINGU PÕHIKÜSIMUSED ja -TULEMUSED
Milline on õpilaste eluviis ja aktiivsus?
Õpilaste meelistegevused pärast koolipäeva on tüdrukutel ja poistel mõneti erinevad: poiste lemmikuteks on arvuti, teler ja mõni huviring, tüdrukutel on esikohal sõpradega suhtlemine ja huviringid. Samuti hindavad tüdrukud poistega võrrreldes mõnevõrra kõrgemalt ühistegevusi koolis. Õpilased tegid häid ettepanekuid vahetundide aktiivsemaks ja turvalisemaks muutmiseks. Näiteks soovisid nad vahetundides senisest rohkem nii organiseeritud kui ka organiseerimata füüsilisi tegevusi ja seda nii kooli siseruumides kui õues. Mängud ja erinevad sportlikud tegevused – pallimängud, tantsimine, ratta ja rulaga sõitmine jms. Peamisteks häirivateks asjaoludeks peavad õpilased suurt müra ja lärmi kooliruumides, kaklemist ja tõuklemist. Soovitakse rõõmsat ja sõbralikku omavahelist suhtlemist vahetundides ning rohkem koostegevusi.
Kuidas lapsed end koolis tunnevad ehk milline on nende emotsionaalne ja sotsiaalne turvatunne?
Õpilaste enesehinnang ja sotsiaalne kompententsus on võtmetegurid, mis seostuvad nende enesetundega koolis. Koolirõõm on suurem nende seas, kes tunnevad end enesekindlalt ja on head suhtlejad. End üksildasena tundvate laste meelistegevuseks on sageli suhtlemine arvutis, vähene aktiivsus ühistegevustes ja huvialade piiratus. Üksildustunne seostus ka kiusamisega ja seda mitte kiusatava rollis olemise, vaid omalt poolt teiste kiusamisega.
Mis asjaolud on seotud koolimotivatsiooniga?
Õpilaste koolimeeldivus on seotud suhete kvaliteediga. Õpilased, kelle omavahelised suhted ja läbisaamine õpetajatega on hea, on kooli suhtes positiivsemalt häälestatud, tunnevad kooliasjade vastu rohkem sisulist huvi ning peavad oluliseks kaasalöömist koolielu aktiivsemaks ja turvalisemaks muutmisel.
Kuidas koolikultuur toetab aktiivset ja turvalist koolipäeva?
Koolipersonal leiab, et enim avalduvad koolis järgmised väärtused: traditsioonid, orienteeritus edule, personali professionaalsus, õppeprotsessi kvaliteet ja kooli õhkkond. Vähem nähakse järgmiste väärtuste avaldumist: koostöö, avatus, keskkonnateadlikkus, hoolivus, iseseisvus ja vastutusvõime.
* * *
Täiendav info: Eva-Maria Kangro (tel: 58501310, e-mail: evamaria@psience.ee)
